74. Saw III (2006)

Režissöör: Darren Lynn Bousman
Osades: Tobin Bell, Shawnee Smith, Angus Macfadyen, Bahar Soomekh ja teised
IMDB tärne: 6,5/10

“Saw”-seeriad on pälvinud suurt tähelepanu. Kui keegi tahab mõnda uuemat õudusfilmi, siis soovitatakse Vimma, Ringut ja Saagi. “The Grudge” mulle absoluutselt ei meeldinud, “Ringu‘t” olen püüdnud kaks korda tulutult vaadata.

Senimaani on Sael kolm osa, selle aasta sees peaks tulema ka neljas osa. Mina sattusin vaatama, nagu ikka, viimast osa. Ja nii koomiline, kui see ka ei tundu, meeldib see mulle!

Psühholoogiliselt on tegu väga hea ideega (ja see mulle meeldibki), teostus on üsna jama. Mind on väga raske nende piinamisstseenidega hirmutada, sest mulle pakub pigem huvi, kuidas nad seda tegid, mitte inimliku valu aspekt. Ma ei saa eriti tõsiselt võtta seda, kui näitleja täiesti tõsise näoga mingisust inimpea maketti puurib. Õudusfilmid jätkuvalt panustavad sellele tõekspidamisele, et film peab olema piisavalt tume (visuaalselt), mulle see jällegi ei meeldi. Võib-olla ma ei karda pimedust piisavalt.

Siiski,

Minu hinne: 6,5/10 (sarnaselt IMDB-le)

Read Full Post »

71. The Bounty (1984)

Allikas: http://www.arnadal.no

Režissöör: Roger Donaldson
Osades: Mel Gibson, Anthony Hopkins ja teised
IMDB tärne: 6,8/10

Saab jälle tegeleda filmidega, mis omavahel seotud. Selle aasta sees näidati ühelt telekanalilt dokumentaali Pitcairni saarest, kus probleeme noorte ahistamisega meeste poolt. Sealt tuli välja ka lüli, et tegelikult on kõik saarte elanikud omavahel suguliselt seotud. Seisnes ka otsene vastuolu – kas karistada neid Briti või kohalike seaduste järgi. “The Bounty” on eelugu, miks nii läks.

Fletcher Christian (Gibson) võttis mässuga William Bligh (Hopkins) laeva üle. Tema juhtimisel jõudsid mässulised 1790. aastal Pitcairni saarele. Nad põletasid laeva, et keegi neid üles ei leiaks. Tänapäeval elavadki saarel inimesed, kes on laevalt pärit inimeste järeltulijad. Ma isegi veendusid selles, kui saare kohta käivat materjali uurisin. Seal on Christianid ja Youngid.

Huvitava faktina toon välja, et Fletcheri poja nimi oli Thursday October Christian. Tollel ka poeg sellise nimega. Ning viimasel omakorda poeg sama nimega. See viimane poeg murdis kahjuks lüli, sest päris huvitav oleks, kui see tänapäevagi oleks kandunud. Thursday October XX jne. Esimese Thursday Octoberi (ehk Fletcheri poja) maja oli ka 2004. aastani saare vanim, kuid see lammutati termiitide tõttu.

Teema on nii huvitav minu jaoks, et lähen homme raamatukokku raamatuid selle kohta otsima. Eelduseks muidugi see, et neid on ikka tõlgitud.

Minu hinne: 6,5/10

Read Full Post »

68. Große Mädchen weinen nicht (2002)

Vasakul David Winter

Peategelased

Paremal David

Jälle paremal

Režissöör: Maria von Heland
Osades: Anna Maria Mühe (“Was nützt die Liebe in Gedanken“), Karoline Herfurth (“Crazy“), David Winter (“Engel & Joe“) ja teised.
IMDB tärne: 7,1/10

Muide, David Winter on minu another-celebrity-crush-from-Germany. Kaudselt olen ma temast rääkinud ka siin.

Filmi sisu on umbes selline: On kaks tüdrukut, kes käivad pidutsemas. Üks neist on pärit musterperekonnast, teisel juhul on tegu vanematega, kes pidevalt tülitsevad, aga lahku ei lähe. Järjekordsel peol näeb musterperekonnast pärit tüdruk oma isa, kes suudles oma kunagist töökaaslast. Kuna tüdruk teadis, kus naine elas, otsustas ta kätte maksta. Esiteks kriimustas ta naise auto ära, teiseks täitis tema korteri välisukse võtmeaugu Superattack’iga ning sellest veel ei piisanud .. Ta haaras mängu ka selle naise tütre.

Keskmine noortekomöödia David Winteriga.

Minu hinne: 6,5/10

Read Full Post »

64. Berlin Is in Germany (2001)

Režissöör: Hannes Stöhr
Osades: Jörg Schüttauf, Julia Jäger ja teised
IMDB tärne: 7,6/10

Martinil oli plaan kaheksakümnendate lõpus Lääne-Saksamaale põgeneda, mis luhtus, kui ta naaber plaanist teada sai. Martis lükkas tegelast, mille tagajärjel sageli millegi otsa kukutakse ja loomulikult ka surrakse. Tulemus: 11 aastat vangis. Kui ta vangist välja sai, püüdis ta kohaneda muutunud ümbrusega ja inimestega. Filmi lõpus on peategelane jälle vanglas ja viimased minutid olid tegelikult päris head, eriti kui olla veendunud, et kõik on vaid enda heaolust huvitatud.

Minu arust ei olnudki väga juttu sellisest välisest kohanemisest, vaid inimese seesmisest kohanematusest. Martin oli väljas toimuvaga kursis vaid teleka kaudu, tundus, et telekas oligi ainus tema elus “see, mis jääb”. Lisas kohatut veidrust. Rääkimata siis suitsust, mille ta suhu paneb, aga ei suitseta.
Veidi üksindust, tuimust, masendust, aga mitte suures koguses.

Tahan jätkuvalt enamat.

Minu hinne: 6,5/10

Read Full Post »

57. Heads in the Clouds (2004)

Allikas: archive.salon.com

Režissöör: John Duigan
Osades: Charlize Theron, Penélope Cruz, Stuart Townsend ja teised
IMDB tärne: 6,2/10

Tegevus toimub 30ndatel. Gildale ennustati noorena, et ta elab vaid 34-aastaseks, seega otsustas ta hedonislikult elama hakata ning nõustuda kõigega, mida elu pakub. Ülikoolis kohtub ta iirlase Guy’ga, kes temasse pööraselt armub. Aastaid hiljem külastab Guy Pariisi ning hakkab elama koos Gilda ning Miaga – tüdrukuga, kelle Gilda oli “päästnud”. Guy heitis Gildale ette hoolimatust selle suhtes, mis väljaspool toimub. Hiljem lähevadki Mia ja Guy Hispaaniase, üks ravima, teine sõdima. Mia sureb, kuid Guy pöördub tagasi Prantsusmaale. Kui saksa väed jõudsid Pariisi, hakkas Gilda semmima järjekordse mehega, kelleks oli saatuse kiuste (kuigi hiljem selgub, et mitte) saksa ohvitser. Inimesed tänavalt suhtuvad temasse halvustavalt (teadmata tegelikke põhjuseid) ja kui võõrväed linna alt taandunud, on aeg kohut mõista. Enne surma jõudis Gilda iirlase päästa.

Mõnus boheemlaslik õhkkond ja ilusad riided, kuigi Cruz selles filmis mulle üldse ei meeldi.

Minu hinne: 6,5/10

Read Full Post »

45. 3 petites filles (2004)

Allikas: yoobizz.com

Režissöör: Jean-Loup Hubert
Osades: Morgane Cabot, Sabrina Ouazani, Lucie de Saint-Thibault, Gérard Jugnot (“Kooripoisid”), Adriana Karembeu ja teised.
IMDB tärne: 4,9/10
Youtube

Lilia pere otsustas, et ta peab Alžeerias ühe vanamehega abielluma. Ta rääkis sellest oma sõbrannadele. Koos otsustati Korsikale minna, sest seal pidi elama ka Johnny Depp, kes kindlasti neid aitaks. Nagu alati – minekuks on vaja raha. Lilia ema töötas ühe vanatädi juures. Tüdrukud said tema korteri võtme ja hakkasid krediitkaarti otsima. Eelnevalt oli teada, et tädi ilmselt magab. Tädi ei maganud. Või kui magas, siis ärkas ta üles. Ja mida siis ikka tehakse, kui vahele kardetakse jääda – kolksaki! Vanamemm maas pikali ja verd ka parasjagu. Korsikale nad jõudsid. Seal said nad tuttavaks pisikese ümara Paologa ja tema Brigitte Bardot-look-a-like abikaasaga. Johnnyt tüdrukud ei leidnud, Vanessa reklaamplakati aga küll.
Mu arust oleks võinud filmi veel pikemaks venitada – nt jäid paljud küsimused vastuseta. Võib-olla polegi need teemad, millel režisöör tahtis peatuda. Igatahes, Paolo-Bardot suhtekorraldus tundus olevat paigas, kuigi .. Kas Bardot võis olla ühe tüdruku ema? Kas nad läksid vangi? Kui kauaks? Kas vanatädi üldse suri ära? Etc etc

Aga tähtis oli ilmselt hoopis see eneseotsimine, et kes nad on, lapsed või täiskasvanud.

Minu hinne: 6.5/10

Read Full Post »