70. The Corporation (2003)

Režissöörid: Mark Achbar & Jennifer Abbott
IMDB tärne: 8,3/10

Read Full Post »

69. This Film Is Not Yet Rated (2006)

Režissöör sai kõne MPAAst, talle teatati, et selle filmi “hinne” on NC-17

Režissöör: Kirby Dirk
IMDB tärne: 7,7/10

MPAA on oma idiootse hindamissüsteemi pärast mulle pidevalt pinnuks silmas olnud. Kui paljud filmid, mida me heaks/halvaks peame, tegelikult väärivad sellist tiitlit? Režisöör teeb filmi, sest ta tahab vaatajatele midagi öelda (reeglina). Et oma eesmärki täita, peab ta filmist eemaldama stseenid, mis MPAAle ei sobi. Kas independent film on ikka piisavalt independent?

Filme hindavad “sõltumatud lapsevanemad”, kelle nimesid ei avaldata. Kirby palkab detektiivi, kelle abiga jõutakse jälile, kes need inimesed on. Kas laps võib filmi vaadata või ei, pole psühholoogide otsustada, vaid põhiharidusega tüübi otsus.

Huvitav oli teada saada, et NC-17 reitingu saavad 4x enam intiimstseenidega filmid kui vägivallafilmid. Soositakse pigem tulistamisi ja tapmisi kui armastust. Ja mina veel imestan, miks tulevad telekast iga päev “põnevusmärulid”, mis erinevad üksteisest vaid vere hulga poolest. Lisaks ka see fakt, et gei-temaatikaga filmid saavad tõenäolisemalt ka krõbedama hinnangu. Kui vägivallafilmis on näidatud reaalselt vägivalla tulemust, saab see ka NC-17-ga hinnatud. “Boys Don’t Cry” hinnati NC-17-ga (hiljem parandatud versioon R-ga), “American Pie” R-ga. Dokumentaal sõduritest sai MPAAlt kriitikat roppuste kasutamise pärast. “You can’t rate reality” nagu üks onu filmis ütles. Wikist saab ka ülevaate sellest, kui paljusid filme on “lõigutud” ning seejärel ümberhinnatud.

Huvitavat vaatamist igatahes on. Teadmisi saab ka.

Ahjaa, detektiiviks on naine (!), kelle abiliseks on tema enda tütar.

Minu hinne: 8/10

Read Full Post »

61. America at a Crossroads (2007)

Prantslaste “Pehmed ja karvased”

Režissöörid: Martyn Burke & Edward Gray
IMDB tärne: 4,8/10

Sattusin vaatama osa anti-ameeriklastest. Midagi uut teada ei saanud, pigem veendusin juba selles, mida teadsin. Võeti aluseks Iirimaa, Prantsusmaa, Poola ja Suurbritannia.

Minu arust oli märgata seda, et need, kes ka ühte osa sellest kultuurist jumaldavad, ei kiida heaks mündi teist külge. Tõepoolest love-hate relationship, mis on nii minugi puhul.

Kui väga jubedalt üldistada, siis prantslastele ei meeldi USA, sest see on ainuke riik, millega nad end võrdlevad (ja kes ei tahaks võrreldavast parem olla). Lisaks on neil tunne, et erinevalt Ameerikast pole neil maailmale midagi pakkuda peale juustu, veini ja Eiffeli torni.
Poolakad olid seisukohal, et Ameerika on nende jaoks nagu suur vend, aga kahjuks ei tea see suur vend, et tal on väike vend ka kuskil olemas. Üks trotsi täis poolakas rääkis ka sellest, kuidas nad peavad mitu tundi viisajärjekorras seisma (ning maksma raha, mis võib raisku minna), samas kui prantslased lihtsalt üle piiri jalutavad (ja siis kiruvad Ameerikat).
Britid tunnevad, et nemad on pannud Ameerikale aluse pannud, sest meeriklased ju räägivad nende keelt.
Üldiselt võiks öelda, et kõik, mida poolakad rääkisid, käib ka Eesti kohta.

Minu hinne: 5/10

Read Full Post »

49. The Atomic Cafe (1982)

Et näha, kuidas radiatsioon inimesele mõjub ..

Duck’n’Cover

Režissöörid: Jayne Loader, Kevin & Pierce Rafferty
IMDB tärne: 7,7/10

Erinevad arhiivikaadrid, mis annavad õiguse ise otsustada, st puuduvad halvustavad-kiitvad kommentaarid. Mulle pakkusid huvi Rosenbergide juhtum (andsid salajast infot Nõukogude Liidule), multikas kilpkonnast, kes õpetab, mida teha aatompommi korral (duck and cover), katsetused Bikini atollis ja sõjaväe treeningvideod. Kõige rohkem ärritas, kui miski sõjaväetüüp ütles, et kui oled ohutus kauguses, siis on aatompommi plahvatus kõige kaunim asi üldse, mis olemas on. Ja see pidev rõhutamine, et peaasi, et see relv on m e i l, mitte vaenlasel (st jõud on meie rahval). Või sellised naiivsed reklaamikesed musterperekonnast, kes oskab õigel ajal keldrisse varjuda ning välja tulles ‘oh, alustame koristamist’ ütlevad, nagu polekski midagi erilist juhtunud. Millegi pärast pole vaja muretseda, sest see pole midagi suurt ega tõsist. Kui keegi sellega ei nõustu, on ta kommunist.

Ning mind häirib tohutult, kui keegi väidab, et aatompommid olid vajalikud, et Jaapan alistuks.

Minu hinne: 7,5/10

Read Full Post »

41. Devil’s Playground (2002)

Režissöör: Lucy Walker
IMDB tärne: 7,2/10

Dokumentaalfilm, mis näitab amiši noorte rumspringa perioodi. Kui amišid saavad 16. aastaseks on neil võimalus elada lääne noorte moodi ja nii nad teevadki. Päris kohatu oli näha pidu, mis meenutas kõige hullemat läbu, väljaspool maja seisid jällegi hobuvankrid. Amišid on jätnud vaikse mulje, ilmselt oma lihtsuse tõttu, seetõttu ei oska midagi sellist uskudagi. Samas on tore, et tehti dokumentaal amišitest ja nad ise sõna võtavad, see annab asjale hoopis teise võlu. Mmm.. meeldis ka see, et käsitleti noori üksikult ja üldiselt (kuigi võib-olla liiga ekstreemsustesse kallutatult). Alati tekib küsimus, et huvitav, mis sellest tegelasest edasi on saanud .. Faron läks igatahes vangi, esiteks relva omamise ja hiljem varguste (mäletan ma õigesti?) pärast.

Minu hinne: 7,5/10

Read Full Post »

33. Knocking (2006)

Allikas: http://www.boingboing.net

IMDB tärne: 7,8/10
Treiler

DVD-extra

Hiljuti käisid mul kaks meest ukse taga. Mitte ainult mul, aga tervel kortermajal. Kui ma oma piiluaugust neid jälgisin, siis oli vaatepilt järgnev: ülikonnad, kohvrid, pabermaterjal ja närvilisus. Osades filmides teavitavad sellised mehed mõne lähedase inimese surmast. Osades filmides kehastuvad sellised mehed detektiivideks. Osades filmides on sellised mehed julmad kurikaelad, kes kohe ukse avamisel relvadega korterisse tungivad. Minu kujutlusest jooksid läbi kõik variandid, aga püsima jäi see viimane. Tuli välja, et need olid jehoovatunnistajad, kes oleksid pidanud minu maja välja jätma, kuna tulemust polnud.

Minu jaoks on dokumentaalfilmid eelkõige hariva funktsiooniga ja ma olen väga õnnelik, kui see ka nii oleks, sest mulle meeldib tarkust omandada (mis mullegi huvitav on). See film ei andnud mulle ‘uut informatsiooni’ ja ma ei saanud aru isegi sellest, mida režissöör püüdis näidata – kas tõesti perekondade leppimist usuga? Sest minu arust oli juba alguses ära öeldud see, mis tarvis.

Pärastine küsimustevoor oli tegelikult päris huvitav. Sai teada, et jehoovatunnistajad peavad neid tüüpe, kes uste taga käia ei taha, küll jehoovatunnistajateks, aga mingisugustes uuringutes nemad arvuliselt ei esine. Jehoovatunnistajad joovad alkoholi, aga nii, et see pähe ei hakka. Eriti särav oli üks vanem naisterahvas, kes kohe alguses mainis, et tal on kae ja ega ta teksti päris hästi jälgida ei saanud. Ma eeldan, et see naine oli ise ise luterlane või mõnest muust kogudusest, sest ta reageeris suhteliselt ründavalt. Ta küsis ka põrgu kohta. Mees vastas ilusti, et jehoovatunnistajate arust ei saa Jehoova kui isa oma lapsi põrgusse saata (st piinlema), seega põrgut neil minu arusaama järgi pole(?) Kuidagi hirmus tundus nende arusaam sellest, et kui inimene teeb pattu, siis ta sureb. Jehoovatunnistajate seast heidetakse välja see, kes abielu rikub.
Mina tõdesin, et see usuvärk on ikka piisavalt keeruline – peab Piibli peatükke peast teadma (sest kui see onu tahtis raamatust vaadata, siis vanale naisterahvale see ei meeldinud) ja jagama seda püha vaimu jms värki, mis minu jaoks tundub mõistmatu. Kunagi teen selgeks, huvi pärast.

“Millist Piiblit sina küll lugesid?” on mulle tuttav juba siit. Saab muheleda natukene.

Minu hinne: 5/10

Read Full Post »

9. Jesus Camp (2006)

Režisöörid: Rachel Grady & Heidi Ewing
IMDB tärne: 7,6/10
Treiler

JESUS CAMP, directed by Heidi Ewing and Rachel Grady, directors of the critically acclaimed The Boys of Baraka, follows Levi, Rachael, and Tory to Pastor Becky Fischer’s “Kids on Fire” summer camp in Devil’s Lake, North Dakota, where kids as young as 6 years-old are taught to become dedicated Christian soldiers in “God’s army.” The film follows these children at camp as they hone their “prophetic gifts” and are schooled in how to “take back America for Christ.” The film is a first-ever look into an intense training ground that recruits born-again Christian children to become an active part of America’s political future.

Filmis polnud otseselt Michael Moore’i sarnast tegelaskuju, vaid projektil lasti ise kulgeda. Ometi süüdistatakse filmitegijaid liigses subjektiivsuses või teinekord jällegi objektiivsuses – ühtset loogikat polegi. Ning alati annab süüdistada neid kuramuse liberaale, kes traditsioone hävitavad ning aborte & homoseksuaalseid suhteid heaks kiidavad. Kuigi ma olen kindel, et mitte kõik evangelistid, ei käitu sarnaselt, tekitab hirmu see, et k ü l l a l t k i paljud käituvad. Ja kui küsida minu käest, kas tegu oli ajupesuga, siis vastus oleks jaatav.

Laste ‘vaimne teejuht’ lausus sellised sõnad:

“I can go into a playground of kids that don’t know anything about Christianity, lead them to the Lord in a matter of, just no time at all, and just moments later they can be seeing visions and hearing the voice of God, because they’re so open. They are so usable in Christianity.”

Ja mina, kuram, kardan selliseid inimesi, sest minu jaoks on nad vaimselt ebastabiilsed.

Või see, kui väike tüdruk ütleb midagi sellist:

There are certain churches, they’re called “dead churches,” and the people there, they sit there, like this [blank stare monotone] “We worship you God, we worship you God.”… The churches that God likes to go to, are churches where they’re jumping up and down, shouting his name, and just praising him, they’re not acting – they’re not quiet [pious frown monotone] “We worship you… ,” they’re [exhuberant jumping] “Hallelujah God!” And depending on how they invite him, he’ll be there, or not.

Kokkuvõttes kritiseerib see tüdruk niiöelda vaikset ja omaette uskumist – sest nii jumal ei kuule – ja tema arust ainuke viis jumalaga suhtlemiseks on käed-püsti-taeva-poole.

Ja siis esines ühe poisi ema väga rumalate sõnavõttudega:

We believe that there’s two kinds of people in this world: people who love Jesus and people who don’t.
Did you get to the part yet where they say that science hasn’t proven anything? (poisi koolitükkide kohta siis)

Enne laagrit käisid eee .. usukuulutajad läbi terve hoone ja palusid jumalat, et kõik ikka töötaks.

“Bless the PowerPoint and microphones. We know what Satan does at meeting like this. I rebuke you Satan!”

Child 1: Mom, dosn’t he look a bit like Harry Potter?
Mom: Yes
Child 2: I can’t watch it…Because it has Witch Craft.
Child 3: *talks while smiling* Well, my mom dosn’t want me to watch any of the movies because they have witch craft but I watch it at my dads!
Child 4: *Gives a scared look*
Child 5: *Rolls his eyes left & right*

Ning mulle meenutasid need lapsed, kes filmis hüsteeriliselt nutsid, zombisid. Ja nii ongi.
Ning mind jätkuvalt häirib see, kuidas padukristlased Bushi tegusid õigustavad (et sõda on tegelikult ok ja süütud inimesed saavad surma yada-yada) ja tegelikult see ka, kuidas nad pidevalt rõhutavad, et ‘meie rahvus’ tuleb päästa ja viitavad seejuures ainult endile. Et .. the whole world is phuckedup, why don’t you want to save them? Silmakirjalikkus.

Film ajas trotsi täis.

Minu hinne: 7/10

Read Full Post »

5. Sicko (2007)

Youtube
Youtube

Režisööriks skandaalne ja ameerika ‘rahvavaenlane’ Michael Moore
IMDB tärne 8,5/10

Sellised filmid ei jäta külmaks – need võivad shokeerida, ärritada või panna mõtlema, kui phuckedup maailmas me elame. Või ameeriklased elavad.

Lühidalt kokkuvõtteks, mida me teada saime:
– Kui elad Ameerikas, ära jää haigeks.
– Kui sa jääd haigeks, siis looda, et sa elad Kanadas, Prantsusmaal, Suurbritannias või Kuubal.
– Kõige ilusamad arstid on Inglismaal & Kuubal.

Ma igaks juhuks ei hakka kirjutama seda, mida ma konservatiividest või pimepatriootlusest arvan. Eilne Hiroshima dokumentaal on jätkuvalt hingel ja nii ongi.

Beware, juu-ess-ei, üks vasakliberaal tuleb teile külla, kui asi viisavabaks läheb.

“I pledge allegiance to the Flag of the United States of America, and to the Republic for which it stands: one Nation under God, indivisible, with Liberty and Justice for all.”
Seda tahaks eriti pärast filmi vaatamist öelda.

Minu hinne: 7/10

Read Full Post »